Shoppamas

Täna saabus õppelaen. Viimast korda. Suurem osa sellest sai kohe ka hakkama pandud. Vähemalt teenis Kadi oma ülapidamise auga välja - kuna ma ei pea nüüd kolm aastat intresse tasuma. Sain kõik 25 000 see aasta kätte... ja läksin loomulikult kohe laiama.
Lapsele ostsime uue turvatooli - mille üle ta küll kuigi õnnelik ei olnud ja terve tee Tartust Elvasse häälekalt protesteeris. Lisaks ostsime talle järelveetavad pardid. Üks suur ja kaks väikest parti üksteise järel nööri otsas ja kui nöörist tõmmata, siis hakkavad kväk-kväk-kväk häälel mingit lastelaulukest lõõritama. Ülimalt kole. Lapsele meeldib. Mina hakkan vaikselt hulluks minema. Ilmselt võtan ka telefoni varsti vastu sõnadega kväk-kväk-kväk.
Ajakirjandust enam ei loe. Viimasel ajal ma kas muutun kurvaks või vihaseks, kui ma uudiseid jälgin. Ei midagi põnevat, ei midagi ilusat. Seega loobun. Sirvin korra päevas postimees.ee pealkirjad üle ja olengi maailma eluga kursis. Milleks ennast masendada.
Lapsest - tal on 7 hammast ja jonnitujud. Iseloom hakkab välja lööma. Hommikuse pudru, näiteks, võin ma ise ära süüa. Olen peaaegu et loobunud selle keetmisest.

Kväk-kväk-kväk-kväk-kväk.......