pudi-padimaa

Monday, November 09, 2009

Roheline mõtteviis...

Ma olen kunagi sellest teemast ka rääkinud, aga see oli hea mitu aastat tagasi.
Minu mees on paadunud rohelise mõtteviisi vastane. Ta jälestab keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja on veendunud, et roheline liikumine ja keskkonnakaitse tuleks praegusel kujul ära keelata.

Mina avastasin juba kunagi mõni aega tagasi, et roheline mõtlemine tuleb vanusega. Viis aastat tagasi ei olnud mul mingit sellesuunalist mõtet. Nüüd mõni juba on.

Ma ei ole veel loobunud kilekottide kasutamisest, kuid mul on olemas ka riidekotid, mida ma võimaluse korral (siis kui nad juhtuvad kaasas olema) ka kasutan. Mõni aasta tagasi poleks sellest juttugi olnud

Ma ei ole veel paadunud prügisorteerija ja vanapaberit ma pigem põletan kaminas, mitte ei vii konteinerisse. Kuid ma proovin koguda poes vähem väikseid kilekotte ja võimaluse korral võtan puuvilja-juurvilja ilma ümbriseta.

Ma ei ole loobunud kõikide valmistoitude ostmisest, kuid loobusin just hiljuti kõikvõimalike jogurtitoodete ostmisest, sest need sisaldasid täiesti hullumeelses koguses säilitusaineid. Selle asemel ostan ma nüüd naturaalset jogurtit ja annan lapsele ja mehele seda koos vanaema korjatud ja külmutatud marjadega. Söövad.

Laps sööb ka mõõtmatutes kogustes Tere pudingeid, aga vähemalt minu pilgule need vanilli omad ka midagi kahjulikku ei sisaldanud. Suhkur, jah, aga seda ma ka veel ei väldi. Kuigi mu ema küsis küll suurte silmadega, et mika ma ise seda pudingit kodus ei tee. Vastus on lihtne, ma ei oska. Pole kunagi teinud. Aga ta lubas õpetada.

Ma ei ole loobunud leiva-saia ostmisest, kuid mul on kuskil kuklas plaan hakata ise leiba küpsetama.

Margariini ei ole ma kunagi söönud, see on õudne.

Kalevi komme ei väldi, aga ma ei ole eriline kommisõber. Lapsele aegajalt ikka luban kommi ja shokolaadi ka.

Kasutatud riiete poes on aastaid olnud üks mu populaarsemaid meelelahutusi. Ma isegi EI mäleta, millal ma viimati endale kasutamata teksased ostsin. Keskkooli ajal, ilmselt. Lapsele samamoodi. Ja olen raudselt veendunud, et esiteks on minu hinnaklassis riided poes mõttetud ja kehva kvaliteediga ning teiseks röögatult kahjulikud. Ning täiesti usun ka seda, et pakendis kasutamata lapseriided sisaldavad ülipalju kemikaale, mistõttu ka lapsele eelistan riideid, mida keegi teine on juba tervislikuks kandnud.

Mida veel - autot kasutan. Ei viitsi käia jala/kasutada ühistransporti. Auto ei ole ka ÜLIökonoomne, aga väljakannatatav. Küll on aga turvaline.

Nõudepesuvahendit kasutan. Ei kavatsegi liiva peale üle minna. Kunagi vb hakkan mõtlema nende ökopesuvahendite peale, aga praegusel hetkel minu eelarve seda välja ei kannata.

Kui kunagi korterit remontima hakkasime, siis mul kuskil peas käis mõte loodussõbralikust renoveerimisest, mitte kipsplaadist. Mõtteks see kahjuks ka jäi, kogemuste puudumise ja eelarve vähesuse tõttu. Nüüd teeks palju asju teisiti. Eks järgmise elamise juures proovib seda viga parandada.

Makarone veel ise ei tee, aga plaan on. Väga ahvatlevad tundusid pildi peal. Kartulikrõpse ka veel ise ei tee, aga järgmiseks korraks on juba plaan. A need Lays´i tomatikrõpsud on nii kuradi maitsvad...

Proovin süüa rohkem puhast liha, mitte viinerit/keeduvorsti/sardelli. Päris ilma ei saa veel, aga rohkem kui korra kuus ma seda viinerit ka lauale ei anna. Liha toon koos suitsuvorstiga vanematekodust. Kust liha vanemate juurde saab? A see on juba küsimus sarjast, kuidas shokolaaditükid küpsiste sisse saavad. Ma arvan, et neil on kuskil tagaaias üks lihapuu peidus.

Rohkem ma vist praegu enda pere tervislikkuse heaks midagi ei teegi.
Aga ka seda on juba kordades rohkem, kui viie aasta eest.

Küsige viie aasta pärast jälle.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home