Nädalavahetus

Läks vägagi hästi. Reedene rongkäik ja bowling on traditsiooniliselt juba mitu aastat väga toredad üritused olnud, seegi kord ei olnud erandiks. Ja väga rasedana on muide täiesti võimalik neid kuule seal veeretada - suutsin esimese mängu isegi teistele pähe teha. A siis läksid nad ülejäänud ka käima ja minu hea õnn pöördus. Aga siiski - väga tore üritus. Eedenist edasi linna peale, lõpliku asukohana pool 6 - ja seal edasi lõpuks koju. Laupäeva hommikul magamine lõunani, siis poetuurid igatsugu kingituste otsimiseks ja kodune filmiõhtu. Pühapäev möödus koristamise ja lauamängudega.

Kokkuvõttes oli tore nädalalõpp.

Ja nüüd - homme jälle arsti juurde, siis näis, mis edasi saab. Homme on ametlik/arvutuslik tähtaeg ka. Võiks ju juba küllalt olla. Igaljuhul on Elite kliinik ennast täielikult tõestanud - viimane kord kui seal käisime, oli mu arst parajasti ühe sünnitaja juures, mistõttu me pidime natukene ootama. See tähendas seda, et me logelesime suurtes tugitoolides ja vahtisime telekat, seni kuni üks õdedest meile kohvi tegi. Mina oleks võinud seal pikemaltki logeleda, aga arst tuli kahjuks kiiresti. Aga vot see on see mõte, miks ma lähen Elitesse sünnitama, mitte Toomemäele. Ma olen kindel, et ka Toomel on toredad inimesed ja ilusad perepalatid, aga sellist suhtumist ja hoolitsust, nagu Elites, Toomelt ma küll ei leiaks. Mitte seda, et mul on üks tuttav inimene, kes jookseb ja aitab ja teeb, vaid kogu personal on selline. Sest neil on head tingimused ja korralik palk ja nad on rahul sellega, mida nad tegema peavad. Ja minule omakorda tähedab see seda, et ma tunnen ennast hoolitsetult ja turvaliselt, sest minu heaks on tehtud kõik, mis võimalik.

Vot. Aga aitab sellest ülistuslaulust, nüüd ma lähen õe juurde sööma.