Head käesolevat aastat!

Ehk siis kes veel ei tea: ma sõitsin oma Samsungist autoga üle. Selle tulemusena on ekraan tükkideks. Helistamine ja sõnumite saatmine on seetõttu olnud raskendatud. Vabandan kõikide sõprade ees, kellel on olnud mingil hetkel vajadus mind kätte saada. Loodan saada tulevikus uue telefoni.

Nii: apdeit siis.

Kool: Alanud on "internatuur", ehk siis kevadine praktika. Praegu olen Elvas perearstitööd tegemas. Sellele järgnevad naistekliinik, onko Tallinnas, erakorraline kardio Tartus, abdominaalkirurgia ja lastekliinik. Tuleb "tore" kevad.
Perearstipraktika on iseenesest huvitav, aga kole palju tuleb ikka tööd teha selles ametis. Ja sots. ministeeriumis töötavad küll ainult tropid, muud ma ei oska öelda. Kes iganes selle puude määramise ja töövõimetuse ankeedid välja töötas, tuleks puu otsa rippuma tõmmata. Ükski patsient neid täita ei oska, tihti ei oska arstki. Sots.amet vaikib, patsiendid saadekse lihtsalt minema. Närvi ajab. Eriti ajab närvi see, et puude taotlemise ankeedid on lastele ja täiskasvanutele ühesugused. Aga no ei ole võimalik täita 4 aastasele iseseisvalt hakkama saamise küsimustikku samamoodi nagu 40 aastasele. Mida vastata nt küsimusele:"Kas saate iseseisvalt hakkama poes käimisega? Vastusevariandid: ilma raskusteta, väheste raskusteta jne. Kui ma kõigile neile küsimustele ringitan, et ei saa hakkama, siis jätab see väga-väga haige inimese mulje. Kui ma panen igale poole, et saab hakkama (sest seda kõike teeb ju ema), siis ei ole mõtet puuet taodeldagi. Aga lapsel on tegelikult sügavas astmes liigeshaigus. Tigedaks tegi, lihtsalt.

Koor: tõestame järjekordselt oma kuulumist eesti kooride paremikku, osaledes kevadel Tallinn 2009 konkursil lausa kahes kategoorias. Peaasi et igav ei oleks. Konkurss on aprilli keskel, näis kuidas ajaliselt jõuab kooli ja koori ja koduga. Mees juba iriseb.

Kodu: laps kasvab, mees kahaneb, mina kasvan. Pidev istuv amet mõjub kaalule kohutavalt. Veel hullemini mõjuvad kaalule 3 nädalat Elvas, kus õhtuti muud teha ei ole kui arvutist midagi vahtida ja süüa-süüa-süüa. Tartus ma niipalju krõpse ja snäkke ei söö, kui siin. Masendav. Luban, et mingil eluetapil hakkan kaalujälgijaks....ei, nüüd on nad ju figuurisõbrad...vist. See EI ole minu uusaastalubadus, muide.
Laps kasvab...ja muutub järjest iseseisvamaks. Arsti juures käisime detsembris, kaalu ja kasvu kahjuks ei mäleta. VIST oli 88 cm..ja 14 midagi kg. Arsti juurest anti ka saatekiri vereanalüüsideks, kuhu me siiani jõudnud ei ole. Lihtsalt ei ole olnud aega, viitsimist ja pealehakkamist.
Piiga vaataks ilmselt päev otsa arvutist multikaid, kui keegi ainult lubaks. Kõik Karupoeg Puhhi filmid on piibliks, neid vaataks söögi alla, söögi peale ja söögi ajal, kui ainult saaks. Ainult vene Puhhi peale hakkas karjuma ja "oma karu" nõudma. Magama läheb nii, et ühe kaenla all on Tiiger, teises Vantsu.....kes ei tea, siis see on Puhhi lugude uuem karakter.Väikse vihje Vantsule leiab küll ka juba klassikalisest Puhhi raamatust, kus sõbrad Elevantsi püüavad.Vantsu on nimelt väike elevants...originaalesituses Lumpy. Aga vähemalt hakkab see kohutav teletupsude periood mööda saama.
Räägib juba piisavalt. Täna läks võttis lauatelefoni toru, vajutas paari klahvi, kuulas hetke ja teatas siis torusse, et: Ala! Mäu pai taha! (e.k Vanaema! Tahan kiisule pai teha!) Kuulas siis hetke mõtliku pilguga, kuidas teiselt pool tädi hääl teatas:"Valitud number ei ole kasutusel", ütles selle peale: "Ahah" ja pani toru ära. Ise loomulikult ääretult rahul endaga.
Ahjaa...kõige populaarsemad mänguasjad on ikka veel pusled. Nendega annab last tükk aega lõbustada. Järgnevad raamatud.
Midagi tahtsin veel kirjutada, aga läks meelest ära. Eks siis järgmine kord.
Kadi pilte saab vaadata Rollo blogist.
Ma olen praegu vale arvuti taga, siin uusi pilte ei ole.