pudi-padimaa

Friday, April 20, 2007

Kiire ülevaade

Mis on vahepeal siis ka head juhtunud:
Esiteks lõpetasid minu algajad load (ehk siis vahtraleheload) kehtivuse. See aga tähendas uuesti autokooli. Kadi jäi pühapäevaks issi hoolde ja mina läksin tarkust koguma.
Esiteks 4 tundi koolitust. Ausalt öelda pettusin. Suur osa ajast mõttetut ülekordamist, natukene asjalikku teksti sisse pikitud ja palju-palju vihjeid teemal "kui rumalad ja oskamatud autojuhid te ikka olete". No kurat. Mingi hetk ma sain juba tigedaks ka ja küsisin ühe lolli teema kohta sama lolli küsimuse. õpetaja jäi vastuse võlgu ja läks järgmise teemaga edasi. Kurat sa siis räägid mulle pikalt sellest, kuidas inimene tee peal näeb ja mida, kui sa ei ole ise viitsind endale silma ehitustki selgeks teha. Vihale ajas.
Peale seda käisin kodus last toitmas ja lohutamas - kuigi lohutamist ta eriti ei vajanudki. Seejärel libedarada.
Iseenesest on ju autoga libeda peale tiire teha lõbus. Aga kuna meil oli üks auto puudu, sain mina üksinda automaatkastiga mersu. Teised paari peale manuaali. Kuna harjutuste läbitegemine käis järgepanu, tegin mina kõiki harjutusi topelt. Ei olnud lõpuks enam eriti lõbus. Käed väsisid ära ja villand sai. Kasuteguris ma ka natuke kahtlen. See kui ma 2007a mersuga, millel kõik lisad töötavad, seal hakkama saan, ei tähenda sugugi mitte seda, et ma passatiga sõites kuidagigi tee peale jääksin. Ja seda, et libedaga ei tohi kihutada, tedsin ma juba ennegi.
Sellega oli pühapäev läbi, teisipäeval läksin linna peale ökonoomset sõitu õppima. See oli küll tore. Väga kihvt õpetaja ja väga hea jutuga. Kes kunagi läheb OÜ Autosõit lõppastme koolitusele, siis valige sõiduõpetajaks kindlasti Einar. Te ei kahetse. Kahju ainult, et omandatud kogemusi kuidagi rakendada ei saa, sest passat on siiski automaatkastiga.

Mis siis veel - ahjaa, naiskoor. Kooriminek jäi see kevad siiski katki. Oli vahepeal plaan küll, aga esiteks nullis plaani ära mu oma viitsimatus ja teiseks see, et naiskoor on see aasta minu meelest omadega natukene rabas. Kuidagi poril ja pahur tundub see seltskond kõrvalt vaadates. Seega ei lähe ma sinna praegu oma närve rikkuma. Sügisest aga küll.

Viisin lõpuks ära ka ammusest ajast käes olnud raamatukogu raamatud. Viivis loomulikult juba kolmekohaline summa, hea et mitte neljakohaline. Pisut nutune on see värk, aga mis teha.

Neljandal üritame Kadiga minna Rollot kontserdile kuulama. Meeskooril on juubelikontsert. Ma küll ei kujuta ette, kui kaua see pisikene tibu saalis vastu peab, aga natukene vast ikka. Saan mõne loogi ära kuulata. Kultuuri puudumisest hakkavad juba ajurakud vaikselt surema. Peale selle oli kontserdi kava üllatavalt tore, kui see Missa välja arvata. See mulle ei meeldi. Maitse asi, loomulikult.

Viimaseks teatan, et väljas on nõme ilm. Ja et kevadel on linnakorteris kurb elada. Ja et üleüldse tahaks päikest tagasi. Ja siis tahaks veel 8 kg alla võtta, uut voodit, uusi teksaseid, hambaarsti juurde, juuksurisse, maniküüri, Ahjal toa ära remontida, suvel puhkama sõita, oma maja jnejnejne.

Optimismi, seltsimehed.

Edit: Rollo ja Inx on veel nõmedamad kui mina. Nemad ei uuenda üldse oma blogi

0 Comments:

Post a Comment

<< Home