Selgushetk

Jah, mul ei ole praegu maailmavaadet ja arusaama üldglobaalsetest probleemidest. Jah, ma saan aru, et ma keskendun peamiselt endale, Kadile või mõlemale. Jah, ma saan aru, et ma ei väljenda oma blogis ei arvamusi ega vaateid Iraagi sõjale või Horvaatia turismiobjekti staatusele või Venemaa poliitilisele olukorrale. See ei tähenda, et ma ei teaks neist asjadest midagi. See tähendab, et need asjad antud eluetapil ei huvita mind. Ja nii ongi.

Keda huvitab minu arvamus Venemaa poliitilise olukorra kohta, palun saatke mulle meil.

Ma olen sulgunud omaenda pisikesse mulli ja mul ei ole mingit kavatsust siit välja hakata ronima. Elu on palju ilusam, kui vaadata asju ainult oma väikese mätta otsast ja hästi lähedale. Üldpildi võite endale sinnasamusesse pista.

Ja teil on absoluutselt õigus, ma olengi kitsa silmaringiga, mõtlemiselt poolblondiin blogirase titemamma. Ja teate mis? Mul on sellest apsaluutselt kama. Sest ma ei kirjuta seda blogi mitte sellejaoks, et globaalprobleeme lahendada, vaid sellejaoks et üksikutel minu elust huvitatud inimestel oleks võimalik lugeda millega ma aegajalt tegelen.

Eeee...ei, ma ei ole tegelikult tige. Mind lihtsalt ajab aegajalt närvi, et inimesed arvavad, et nad võivad teistele ette kirjutada, kuidas oma elu elada. Ja veel rohkem ajab mind närvi, et inimesed arvavad, et nad võivad teistele öelda, mida oma blogis kirjutada.

P.S Ei, ma ei ole jälle rase. Ma olin rase. Ja kirjutasin sellest oma blogis. Mis loomulikult määratleb koheselt minu identiteedi, ajumahu, IQ ja üldise maailmavaate.