pudi-padimaa

Thursday, June 21, 2007

PUHKUS!!!

Ehk siis mehel on puhkus. Juba nädal aega. Ja kestab veel aastakese. Kadestage, lihtsurelikud.
Mina jõudsin vahepeal juba ka haige olla - rinnapõletikus korralikult ja kapitaalselt. Kaks päeva olin voodis pikali, Kadit hoidis issi ja mina neelasin antibiootikume. Antibiotse neelan edasi, aga last hoian ka juba ise.

Haigeksjäämine oli üldse üks tõeline kadalipp. Järgmise jalgratturi, keda ma tee kõrval näen, ma ka alla ajan. Vihkan jalgrattureid. Põhimõtteliselt. See aasta on nendega ainult rist ja viletsus. Mõned nädalad tagasi oli Tartu kesklinn kinni. Rattaralli. Nõudis närvide kulu ja pahandamist, et mitte istuda koduarestis ja ikkagi saada linnast välja ja Elvasse, sest nii Kroonuaia kui Lai olid kinni. Seekord siis sama jama uues kuues.

Ehk siis - palavik 39,2 näitas, et oleks vaja käia arsti juures ja võtta AB retsept, et ennast ravima hakata. Nagunii oli vaja korteris ka käia. Läksime siis neljapäeva õhtupoolikul Tartusse. Kuna kell oli palju, siis esimeseks sihiks EMO ehk Erakorralise Meditsiini Osakond.
EMOs tegeles minuga üks noor venelannast resident, kes küll rääkis väga hästi eesti keelt, kuid kes ka konsultatsioonil juhendajaga ei suutnud midagi asjalikku teha. Ülevaade järgneb:
"Tere! Rjaakige, mis teil mure on?"
"Mul on rinnapõletik, vasakul pool, täna pealelõunast saadik."
"Ah nii. A kas tjeil palavik ka oli?"
"Jah, enne tulekut oli 39,2, praeguseks on ilmselt natuke veel tõusnud"
"Ahah" - ja lahkub konsulteerima juhendajaga. Paar minutit hiljem on ta tagasi.
"Nüüd on nii, et te tegelikult peaksite minema hoopis erakorralisse günekoloogiasse. Tjeate, kus on? Toomemjagi, onju. Et siis sinna, sest te toidate ju last rinnaga, me ei ole pjaris kindel, mis antibiootikumi teile kirjutada"
"Kas kuidagi ei saaks, no mul on ikka väga halb olla?"
"Ei no ikka Toomemjaele, siis on kindel."
"Kas ma vähemalt paracetamoli saaksin, et palavik alla läheks?"
"A meil on apteek vaadake, siinsamas, ukse tagant siis pöörate paremale, sealt saate osta."

Niipalju siis sellest käigust. Ei kraadiklaasi, ei paracetamoli, ja mis praegusel ajal kõige naljakam - ei mingit viiesekundilist kõnet Toomemäele, et esitada üks lihtne küsimus, vaid selle asemel saadetakse 40se palavikuga haige ise mööda linna hulkuma.