Praktika!

Peab tunnistama, et see ei ole kahjuks pooltki nii põnev, kui ma arvasin. Oodatud/loodetud isetegevuse asemel tundub ka eesseisvad 2 nädalat koosnevat pigem vaatamisest ja vaiksest tukkumisest kui iseseisvate oskuste arendamisest. Ma saan aru, et on rumal arvata, et nad neljanda kursuse kohe lõikama laseksid, samas assisteerida/abis olla lihtsamate asjade puhul oleks küll mõeldav. Aga eelisjärjekorras on residendid ja 6 kursus, mis tähendab, et meieni järjekord lihtsalt ei jõua. Juhtub ka parimates peredes.
Inimlik hooletus on samas lihtsalt kohutav. Kuidas tulevad teismelised noorukid selle peale, et vaatame, kes kõige hiljem julgeb rongi eest läbi joosta!? Viimane noormees kahjuks komistas. Pääses alguses "õnneks" lihtsalt nihestunud reieluumurruga, tänaseks on sellest saanud osteomüeliit (vanarahva jaoks luumädanik), keeruline ja problemaatiline juhtum raviarstile ja kaugemas tulevikus ootav amputeerimine, kui antibiootikumravi ikkagi tulemust ei anna. Teine nooruk ronis alajaama katusele, leidis sealt lahtised kaablid ja vaatas mis edasi saab. Edasi sai 10kv läbi nooruki, 2 sõrme ja varvas amputeeriti, edasi vaatab, mis saab. Loodetavasti paraneb. Lisaks sellele autoõnnetused, mille ohvreid lastekirurgia osakonnast pea kogu aeg leida võib.
Ühesõnaga masendav.
Ilusamast poolest - esimene äike oli ära. Tahtis küll katuse kaasa viia, aga õnneks jäi vist kõik alles. Nüüd saab päikest võtta ja muru peal istuda ja paljajalu käia.
Ja üleüldse, varsti hakkab suvi. Nautige. Varsti on jälle sügis ja kole ja pime ja porine:D

Kolida...või mitte kolida

Tegelikult ei ole selles küsimus. Kolida igal juhul. Küsimus on pigem, kuhu kolida. Kas 30 kilomeetrit Tartust on liiga kauge? Kas eelistada lähemat, väiksemat ja räbalamat, või kaugemat ja ilusamat? Kui kaugel peavad naabrid elama, et neist ei oleks tüli, aga oleks kasu? Kas tiik maja juures, mis on küll ilus, on tegelikult ka tore, või hoopis kohutav pideva peavalu allikas lastega perele?Kas ilus kõrghaljastus ja suur krunt kaaluvad üles selle, et maja pole peaaegu et ollagi? Kas kus kuidas?
Järgmisest nädalast tagasi kooli. Praktikale. Miks algab lastekirurgia osakonnas tööpäev 7.45? Miks ei võiks seda nihutada miskise mõistlikuma aja peale....näiteks 10.00. Siis jõuaksin mina ka ilma suurema enesepiinamiseta kohale.
Ja väga alatu oli tagatuppa akna ette ikkagi väga tihedad kardinad osta. Nüüd ma ei ärka isegi mitte valguse peale üles, sest seda lihtsalt ei ole. Nii et kell 12 silmad lahti teha pole mingi probleem. Totaalne ülemagamine toimub siin iga päev.
Ja täna ei ole üldse väga ilus ilm.

Vaba nädal

Juhhei. Vaba nädal. Palju vaba aega. Täna näiteks magasin kella 12ni. Midagigi ilusat selle kõrvale, et eksam läks p...e. Nõme eksam oli ka, muide. Aga see ei ole vabandus. samas...läbi ei kukkunud, nii et uuesti ei pea tegema. Lihtsalt mõttetult tühi tunne on 6 aasta kõige olulisema eksami eest D saada.
Lisaks avastasin kinnisvaraveebi vaadates, et ei taha enam linnas elada. Maale. Kõrini sellest melust ja värskeõhupuudusest ja sauna puudusest ja oma aia puudusest ja mille kõige puudusest veel. Metsa see kesklinnakorter ja muud rõõmud. Olen vabatahtlikult nõus külalistel linnas järel käima, kui ma maale elama saan. Kinnisvaraveeb pakub NIIII!!! lahedat kohta elamiseks, aga kallis kaasa saadab mu kohe kuu peale ideega Tartust 40km kaugusele kolida. Aga elamine oli super.
Neljapäeval on esinemine naiskooriga. Lähme laulame Ülikooli tarkadele onudele 4 laulu ja oleme tublid. Mina oma rahvariietesse samas näiteks ei mahu. Kuidas naised vanasti rahvariietega käisid? Kas raseduse ajaks tehti seelik laiemaks või tõmmati lihtsalt üle kõhu rindade alla? või vastupidi, pandi kõhu alt ja lihtsalt pikemad käised peale? Mina ei tea. Mina laenan praegu lihtsalt teised rahvariided, mis on laiemad. Ja ei mõtle praegu selle peale, mis ma Gaudeka ajal selga panen.
Nii...aga nüüd koristama. Seni, kuni õhtune iiveldus kohale jõuab ja mu jälle töövõimetuks muudab.

Täna ei ole hea päev

Esiteks ajab internet/arvuti mind närvi. Ta pakub mulle terve hommiku valesid kasutajanimesid...kui ma neid ei taha, siis solvub ja viskab mind leheküljelt üldse välja. Meili lugema pääsesin näiteks kolmandal katsel. Teiseks läheb net kogu aeg hulluks, teatades mulle suvalistel hetkedel, et Page not found ja otsitavat lehekülge ei leitud ja viga serveriga ühenduse saamisel, palun proovige uuesti. Kaua ma proovin, kui kohe ja praegu on vaja.

Teiseks õppimine. Arvestades nädalavahetusel kaotatud aja hulka, peaksin ma olema juba vähemalt kella neljast hommikul üleval ja meeleheitlikult tuupima. Selleasemel istun ma arvuti taga ja tegelen asjadega, mis on täpselt sama kiired ja paanikat tekitavad kui mu õppematerjalid. Kui ma eksamist läbi kukun, on see puhtalt mu enda süü. Kes käskis aktivistiks hakata.

Kolmandaks naistekliinik. Vastuvõtuajad on juuni lõpuni täis, palun helistage juuni alguses uuesti, siis me hakkame juulikuu graafikut tegema. Ja praegu on mai algus. No mida kuradit. Üritan mõne arsti juurde aega saada juba märtsi lõpust saadik, siis öeldi mulle, et helistage mai alguses tagasi, siis me hakkame juuni graafikut tegema. Äkki peaks tegeme telefoniterrorit....ehk siis helistama neile iga päev kolm korda, kuni nad lihtsalt puhtast meeleheitest mulle mingi aja tekitavad? Ainukene mõte, mis siit tekib, on see, et peaks ise minema ja günekoloogiks õppima, tööpuudust karta ilmselt ei oleks.

Aga nyyd õppima. Sest targaks on vaja saada.

Homme siis veel

Üks arvestus tehtud, homme teine. Valikaine arvestus tehtud, haiguslugu edukalt hindega õppejõu käest tagasi saadud, tegemata kontrolltöö kokku lepitud et jääbki tegemata ja näitan selle eest eksamil oma ülimat tublidust ja õpihimulisust.
Ühtepidi on nagu hea meel, et kooliasjad praegu veel suhteliselt ilusasti joone peal on. Teistpidi on sellepärast kõik muud asjad tegemata, esmajoones naiskoori kodukas, mille ma (häbiga pean tunnistama) lihtsalt ära unustasin vahepeal. Pulmadest ja muust eraelusse puutuvast kobinast rääkimata. Ootan juba juulikuud, siis on kool läbi.
Mis siis veel vahepeal head on juhtunud? Tõenäoliselt mitte midagi. Olen unustanud arsti juures ka haiguslehe ära lõpetada, töö juures asjad korda ajada, võtmed ära anda jne. Peab ilmselt hakkama asju pisikestele kleepuvatele paberitükikestele üles kirjutama ja neid kuhugile silmapaistvasse kohta kleepima. Ainult et mis oleks piisavalt silmatorkav koht? Sisehaiguste materjalide vahele?
Muide, väljas on kevad. Minge nautige, ja ärge istuge arvutite taga.