Viimased nädalad

Et siis täna kukkus esimene tähtaeg - ehk siis see, mida ultraheli sünnikuupäevaks ennustas. Arvutuslik kuupäev on 05.12 - ehk siis nädala aja pärast. Ja mitte mingit mõtet ei ole mu käest iga päev küsida, et ega sa juba sünnitama ei ole läinud. Küll te kuulete, kui ma lähen. See pidev pärimine ajab mu hoopis närvi ja tigedaks ja siis võib juhtuda, et ma "unustan" teile teatada, kui ma tegelikult ka sünnitama lähen.
Ämm tõi täna lapsele õmmeldud voodiriided. Imearmsad. Üleüldse näeb see titevoodi Ahjal nii "pesa" välja - pehmed valgest sametist hälliääred ja pisikeste roosade lillekestega pehmest flanellist voodipesu. Kohutavalt nunnu. Tahaks ise seal magada. Loodetavasti ikka tuleb tütarlaps:D

Aga nüüd Inxiga sööma. Sest kõht on tühi ja juhe koos. Ja siis mehele Burdat otsima raamatukogust. Hämmastav, mida kõike minu päevaplaan ei sisalda.

...on jälle tuul, mis puhub vere lahjaks...

Et siis sünnipäev edukalt üle elatud ja muidu ka hea olla.
Parima kingituse tiitli saab aga kalli kaasa kingitud Jääääre dvd, millest ma lihtsalt ei saa mööda. Niivõrd hea valik lugusid. Ja isegi minu lemmikud - "Tiivad", "Veel veini" ja "Õhtu Valgas" on kõik olemas. No mida saab veel tahta. Kuigi peale arhiivivideote vaatamist pean ma käsi südamel tunnistama, et need mehed lähevad vanemaks saades ainult ilusamaks. Noor InBoil oli ikka liiga koomiline vaatepilt minu jaoks. Irvitasin südamest läpaka ees oma kümmekond minutit ja läksin siis oma head tuju ka teistega jagama. Ja samas...Söödi nägu, kui ta laulab "Õhtu Valgas" ja seda...sest lõpuks on see minu tuba ka...mai või. Seda lihtsalt peab nägema. Ainuke, millest mul on südamest kahju on see, et ma selle dvd lindistamise kontserdile ise ei jõudnud.
Aga nüüd hakkab nõudepesemismaraton...sest puhtad nõud on lihtsalt otsa saanud. Enam pole seda nõmedat tööd kuhugile lükata, kuivõrd ma ka ei tahaks.
A kas teie teadsite, et Metsatöll tahtis "Soo"-st kaverit teha, aga InBoil ei lubanud?

Viitsimatus

Viimaste päevade märksõna. Ilm on ka selline, et liikumist mitte ei soodusta. Nii ma siis molutangi lihtsalt kodus päevi maha.

Rollo on avastanud uue ja põneva loo - Metsatöll "Oma laulu ei leia ma üles". Iseenesest tore kaver kunagisest Ojakääru poploost, kuigi ma ei oleks seda lugu küll kuidagi Metsatölli esituses varem ette kujutanud. Aga hästi tehtud kaver sellegipoolest.

Mainori eksamitöödega hakkab ka ühele poole saama. Rakvere ja Viljandi tööd veel ja siis need järeletegijaid. Aga oleme Kadriga jõudnud vähemalt järeldusele, et inimeste fantaasia on piiramatu. See on lihtsalt imetlusväärne, mida kõike tudengid töödesse ei kirjuta. Huvitav, kas minu tööd ka kunagi mõnele õppejõule nii palju nalja on pakkunud? No mida arvata inimesest, kes küsimusele:"Nimetage 5 peaaju osa?" vastab täie südamerahuga, et: "Eesaju, tagaaju, roomaja aju"???? Meie Kadriga irvitasime. Kust tuleb inimene üldse termini "roomaja aju" peale? Millega ta küll mõtleb? Ja oleks ta siis ainukene....tuhkagi. Siukseid geniaalsusvälgatusi käib siit töödest ikka läbi. Aga vähemalt oli lõbus parandada.

Pikem vaheaeg

Njah..et vist septembrist saati. Ei ole lihtsalt jõudnud ega viitsinud kirjutada. Eks siis nüüd jälle, aga vahepealsed tegemised jäävad minu poolt kajastamata. Neid on nii kole palju olnud, et enne lähen issanda päike looja, kui mina sellega lõpule jõuan.

Praegu veel veeren. Viimaseid nädalaid. Eks näis, kui kaua veel. Kui see tütarlaps vähegi oma suguvõsasse on, siis enne 10ndat detsembrit ta ilmale ei tule, hoolimata sellest, et esimene tähaeg juba 28.11 kukub. Kuigi ausalt öeldes hakkab juba villand saama sellest ümmargune olemisest. Tahaks vahelduse mõttes ilma 4 padjata magada.

Paistab aga, et peaaegu kõik vajalikud vidinad on olemas. Ahjal sai suure virisemise peale isegi häll kokku pandud, Tartus seda veel ei ole. Selle eest on aga Tartus ootamas turvahäll ja mõlemal pool riideid vähemalt kahele lapsele. Kuidagi palju on asju, kui lapsel on tädide lapsi juba 4 ees ootamas. Nüüd oleks vaja veel sooja tekki talveks ja vist võiks mõned voodiriided ka veel olla. Sellel eesmärgil viin ma nädalavahetusel ämmale suurema hulga kangast, millest ma hälli ääri ja voodiriideid loodan saada. Oh, ja siis köik need asjad, mis alles hiljem meelde tulevad. Aga no mingi rõõm peab ju ometi katsikulistele ka jääma, saavad nemad ka midagi kasulikku tuua karvaste mänguasjade asemel. Mitte, et mul midagi karvaste mänguasjade vastu oleks. Tegelikult mulle meeldivad karvased mänguasjad. Aga mitte üüratutes kogustes.

Vähemalt hakkab korterist juba elamiskõlblik pind saama. Vannituba on, pesumasin on, täiusest on puudu veel suure toa põrand, köögi ahi ja umbes 1000 lisanduvat pisiasja.

Aga nüüd logelen edasi. Sest pühapäeva õhtul pool 7 ei ole lihtsalt viitsimist mitte midagi muud teha kui logeleda. Nii see õhtu mööda läheb.