Rahadest... üle pikema aja

Jah, see teema, mida ma lubasin, et enam ei tõstata.
Aga pean oma sõnu siiski sööma.
Ehk siis: meditsiini alarahastatus.

Üritan jutu lühema hoida, aga ei luba juba ette midagi.

Vihastasin ühes ettesattunud blogis kirjutise peale, kuidas jutt sellest, et arstide palgakärpimine arstid välismaale viib, on rumal ja silmakirjalik. Ja et välismaale minevad arstid peaksid õpinguraha riigile tagasi maksma.
Vot ei saa siinkohal vaiki olla. Saan aru küll, et oma mätta otsast kaagutan, aga olles ise üks potentsiaalsetest äraminejatest ei saa ma jätta nokka paotamata.

Mis on minu jaoks praegu suurimad mured seoses meditsiini rahastatusega? Ja ma ei kavatse sugugi rääkida ainult palkadest, vaid ka kõigest sinna juurde kuuluvast, mis tundub, et kõrvalseisjatele kuidagi hoomamatuks jääb.

Esimene - ja minu erialalt kõige suurem ja kõige valusam mure - ravi ja protseduurid.
Mida tähendab see, et ma ütlen patsiendile viisakalt, et teeme nii, et tulete märtsis tagasi, siis teeme põhjalikumad uuringud ja vaatame mis edasi saab. Kui ma samal ajal tean, et ainuke põhjus, miks ma selle patsiendiga kohe ja praegu ei tegele, on see, et rahad on otsas. Kuidas Teie, kallid irisejad tunneksite ennast, öeldes vähihaigele, et tulge kuu aja pärast tagasi, seni minge ja metastaseeruge kodus edasi? Ei ole hea tunne, kallikesed, ei ole. Möödunud aasta lõpul nägi seda jama kahjuks palju, kuidas patsiente "registreeriti" järgmisesse aastasse, sest raha oli otsas. Eesti keeles öelduna tähendab see uuringute ja ravijärjekordade pikenemist. Ja vähihaigete puhul on see minumeelest lubamatu ja masendav. Ka paljude teiste haigete korral, muidugi. Aga ei mina ega ka teised arstid ei ole nii rikkad, et patsientide uuringuid ise kinni maksta.

Rääkides ravist, siis läheb asi veel masendavamaks. Miks me teeme vähihaigele kiiritusravi alles pärast keemiaravi, kuigi on teada, et see annab statistiliselt olulise erinevuse elulemuses? Miks me ei tee kiiritusravi keemiaravi ajal, saavutades nii paremaid ravitulemusi ja paremat elulemust. Õige vastus, raha. Meil on olemas põhimõtteliselt aparatuur ja inimesed, aga kuna neid on Eesti peale liiga vähe, siis on kiiritusravi järjekorrad pikad ja haiged peavad ootama.
Miks ei ravi me kõiki haigeid neile vajalike ravimitega vaid otsime odavamaid analooge. Miks ma pean haigele ravi määrates mõtlema mitte sellele, et milline ravi annab hea ravitulemuse, vaid pean mõtlema sellele, milline ravi on odavam.
Miks ma pean vaatama inimest suremas, teades, et ravi on olemas, aga selleks aastaks on rahad otsas?
Olgu, võibolla viimane märkus oli liiga küüniline, aga üllataval kombel mitte vale.

Miks peab raskelt haige inimene ootama 4 aastat proteerijärjekorras? Siirdamisest saan ma aru - seal seisab asi rohkem doonorite taga. Aga proteesid? Arstide poolt on roheline tuli - nemad on võimelised rohkem lõikama. Proteese on, patsiente on. Aga mida pole, on jällegi raha.

Ja seda rida võiks jätkata lõputult.

Aga tulles tagasi lahkujate juurde.
Jah, ma olen ennast siin riigi rahade eest koolitanud. Kui nii, siis tuleks esiteks iriseda KÕIGI kallal, kes peale kõrghariduse omandamist mingil hetkel ära lähevad. Sest neile on ju nö makstud, et nad siia jääksid.
Aga põhjusi lahkumiseks on mitmeid.

Paljudel erialadel ei ole võimalik Eestis ennast tipptasemele viia. Ei ole midagi teha, Eesti on nii väike, et teatud erialadele Eestisse tipptegijaid ei jätku. Kas peaksime siis keelama inimestel Eestist väljapoole minna, et nad jumala eest ennast arendada ei saaks? Või lubame minna ainult siis, kui inimene näitab ette koolitustõendi ja tunnistuse ja notariaalse kinnituse selle kohta, millal ta tagasi tahab tulla?

Või kuidas on nende erialadega, kellele Eestis tööd ei ole? Minu eriala, näiteks. Hematoloogia osakondi on Eestis kaks: Tallinnas ja Tartus. Mõlemal pool on hetkel kõik kohad täidetud. Aga enne mind lõpetab veel 4 residenti. Kuhu nad tööle lähevad - ei tea. Kuhu mina tööle lähen - ei tea. Residentuuri astudes uskusin sinisilmselt, et riiklik tellimus on tehtud mingit reaalset kava silmas pidades. Et kui niipalju koolitatakse, siis niipalju on vaja. Kas ma pean nüüd kohusetundest riigi ees eriala vahetama, et mitte kogemata välismaale tööle sattuda?

Või kui mu mees läheb välismaale tööle, kas mind kui kodumaa reeturit tuleks temaga kaasa minnes siis karistada näiteks sellega, et hakkan koolitusrahasid tagasi maksma? Ja kui ei suuda, siis võlavangla. Või äkki teen ühiskondlikus plaanis mõned lõikused kiiresti väljaspool järjekorda ära. Ma küll kirurg ei ole, aga mis siis sellest. Kuidagi tuleb ju võlg ühiskonna ees tasuda.

Kuigi minul, kui ülikõrgepalgalisel arstil oleks ju lihtne lõbu see kuue aasta õpperaha kohe letti lüüa.

Kust tuleb inimestel arusaam, et kõik arstid on kõrgelt tasustatud? Jah, ka arstide hulgas on tipptegijaid, kes tõesti kasseerivad kuupalgana kuuekohalisi arve. Aga neid on ka teistel erialadel. Pole ma veel kuulnud, et näiteks pangajuhid oma haridust peaksid tagantjärele kinni maksma, kui välismaale juhtuvad minema. Aga arstid on kohe kõigil hambus, ka neil, kes meditsiinist ja selle rahastamisest midagi ei tea.

Kui sa maakonnaarstina töötad pere kõrvalt kahe koormusega ja teenid sellega heal kuul brutopalgana 16-18 000, siis kas see on kõrge palk? Kahe koha peal valveid teha ei ole lõbus. Seda enam, et selle kõrvalt pead sa saavutama ka selle, et töö kvaliteet ei kannata, et virisevad ja närvilised haiged inimesed rahule jäävad ja sind kohtusse ei kaeba ja et keegi su kallal su liiga suure palga pärast närima ei hakka. Kui ma neid summasid (mis on reaalsed) kellegi mainin, siis kõik väidavad, et ma valetan. Aga kui ma otse näkku valetan ja ütlen, et keskmine maakonnaarst teenib 40 000 kätte, siis kõik millegipärast usuvad. Kust see mõtlemine tuleb?

Ja kui siit summast veel 12 % maha ähvardatakse võtta, siis ei ole tõesti enam tore. Ja kas teate: siis jäävadki juba laenud ja söögid maksmata. Sest töölkäimiseks auto ja kütus tuleb kinni maksta, sest muidu tööl käia ei saa, teate, ühistransport ei tööta veel arstide töögraafiku järgi. Ja maakohtades pole tihtipeale ühistransporti olemaski.

Ja uskuge või mitte, see et palgalangust serveeritakse tasustamata kohustuslike puhkepäevadena, see ei tee seda langust tegelikult väiksemaks.

Ja kui siis tullakse irisema, et arstid oma "kõrge" palga juures rahul ei ole, siis, jah, kihvatab. Et äkki oleks neid kokkuhoiukohti siiski veel. Et äkki aastaks 2013 reservide hoidmine ei ole siiski hea lahendus, sest kui meil siis jätkuvalt halvasti läheb, siis on kukkumine niikuinii nii suur, et need rahad enam ei aita. Praegu oleks neist samas abi.

Ma ei väida, et palgalangetamine ei olnud vajalik. Ma saan aru, et kusagilt tuleb kokku hoida. Aga ma näen ka seda, et on osakondi ja kohti, kus kokkuhoid on läinud üle piiride.

Ja ma ei kannata seda, et iga iseteadja seda teemat kohe palju-palju valdab ja ilgelt hästi sõna oskab võtta. 9 aastat õppimine on ju nohu, kõik haritud inimesed on selleks võimelised. Tore on. Aga õpi, palun, 11 aastat ja tegele siis järgmised 4 aastakümmet patsientidega, kellest sa tead, et kuni pooled surevad varsti. Sest lihtsalt eriala on selline. Ja siis tule mulle rääkima, kuidas itipoistel* on ka raske töö. Palun minge perse!



* itipoiste nime all ei pea ma silmas oma meest, kes põhimõtteliselt tegeleb sellega, millega talle meeldib tegeleda ja kes ei vingu mulle, kui raske tal on. itipoiss siinkohal on lihtsalt näide, sest mul ei tulnud paremat ametinimetust meelde.

Kilplus 2

Ehk siis tegelesin jällegi linkide lisamisega - erinevalt eelnevast ei ole mul neid plaanis maha võtta.
Kaks toredat ajaveebi, mis tegelevad teemadega, mille kajastamiseks minul ei ole ei aega, ei kannatust. Vähemalt on tore teada, et mõni veel tegeleb nende elementaarsete tõdedega, mida mina aastast-aastasse oma tudengite pähe üritan mahutada.
Mõnele mahub ka. Aga mõnele mitte.

Muide, avastasin just tänu ühele toredale kommentaatorile, et olen eelnevas postituses vist www.skeptik.ee´le liiga teinud. Mul ei ole midagi sealsete postituste vastu. Vastupidi, seal oli paar päris meeldivalt harivat ülevaadet, mida kiiruga sirvisin. Mis mind aga tigedaks ajas, olid mõningad kommenteerijad, kes pidevalt aia asemel aiaaugust rääkisid.
Aga aegajalt silma peal hoidmiseks sobib see sait küll.

Ma mõtlen selle peale veel natuke, võibolla tekib ta kunagi linkidesse tagasi:)

Muusikamaailm

Kuskilt kellegi blogist pärit list, mille ma ka endale salvestasin ja mõtlesin, et kui kunagi aega saan, siis proovin läbi. Aega küll ei ole, aga proovida võib ikka.

Asja mõte on lihtne - pane kõik muusika mängima ja iga küsimuse juures käivita juhuvalikuga järgmine lugu. Kuna mp3 valik on meil Rolloga kahe peale, siis mina kõiki mängima ei pannud, sorteerisin valikust välja siiski need, mida ma ise kuulan/olen kuulanud. Siin siis tulemused:

1. Kuhu ma olen jõudnud aasta 2010 alguseks?
Jack Johnson "Rodeo Clowns"
Sweeping the floors, open up the doors, yeah,/turn on the lights, getting ready for tonight/nobody’s romancing because it’s too early for dancing/but here comes the music.
See ei ole samas just väga julgustav, kuigi tegelikult õige. Ma ei ole mitte kõigevähematki seal, kus ma lootsin. Kõik minu suures soovid selle aasta alguseks seisavad kellegi/millegi/minu enda taga. Selle asemel, et tegeleda teadustööga, et ravida patsiente, et olla millegi jaoks oluline, selle asemel olen ma lihtsalt....kohatäide. Töökohast siis räägin, eks.

2. Aasta 2010 põhiülesanne
Garmarna "Bläck"

Ge mig hit lite bläck och en penna Give me here a little ink and a pen
Jag vill rekommendera ett brev I would recommend a letter
Du skall alltid få se och besinna You must always see and remember
Att jag håller ingen kärare än dig I hold no one dearer than you

Kas aasta põhiülesanne võiks olla siis kirjade kirjutamine või kallitele inimestele selle ütlemine, et nad kallid on? Minu rootsi keel ei ole eriti hea.

3. Eneseteostus aastal 2010. Minu «mina» 2010. aastal
Queen "Tear it up"
You gotta tear it up/ Shake it up/ Make it up - as you go along
Tear it up - yeah/ Square it up - yeah/ Wake it up - baby

Mulle meeldib see mõte. Eriti meeldib mulle see, et mina juba tean, millega see tabel lõpeb. Soovitan vaadata hiljem, kuidas see küsimus haakub viimase küsimuse ja vastusega. Aga jah, mul on natukene plaanis enda ja võimaluse korral ka teiste mõtlemist ja maailmavaadet korrastada.

4. Rahaasjad aastal 2010.
The Servant "Liquefy"
One autumn you once said to me/ There's too much stuff around/ The bus groaned along/ You put your hand upon the window/ The town

Se vist ei läinud väga hästi. Tegelikult oli selle asemel üks teine lugu, aga kuna tollel puudusid sõnad, siis võtsin järgmise loo. Ei saa mitte midagi aru.

5. Sugulased ja naabrid 2010. aastal
Green Day "Who wrote Holden Caulfield"
There's a boy who fogs his world and now he's getting lazy
There's no motivation and frustration makes him crazy
He makes a plan to take a stand but always ends up sitting.
Someone help him up or he's gonna end up quitting

Selle loo idee võiks ilmselt olla see, et käesoleval aastal peaks teisi enda kõrval aitama. Mis ei ole üldse halb mõte.

6. Kodu aastal 2010.
Korn "Divine"
I hide only to defy you/ Take away the only love inside you/ I see the face through everyone/ Inside I've just begun!/ You think I'm out to scare you/ I'm only out to prepare you for when you stop and turn around/ Your body's going down!

Ups......

7. Armastus aastal 2010.
Lube "Za tebya"
Спето песен немало на бульварах ночных.
За тебя, за тебя, за тебя.
Удивлялись ребята: я не пел для других. За тебя.
Все закаты, восходы я пройду вновь и вновь.
За тебя, за тебя, за тебя.
Помнишь детские годы? За тебя бился в кровь. За тебя.

Kõik oma armastatu heaks? Nunuh....

8. Tervis aastal 2010.
Leningrad "Хуй В Пальто"
Я приполз домой/ И звоню в звонок,/ Блюю, шатаюсь,/ Насквозь промок.
А ты мне из-за двери:/ - А это, бля, кто?/ А я ответил:/ - Твой хуй в пальто!

Loo moraal - sellel aastal tuleb vähem juua.

9 . Partnerlus aastal 2010.
Madonna "Like a prayer"
Life is a mystery, everyone must stand alone

Niipalju siis partnerlusest.

10 . Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks aastal 2010.
Lube "Младшая Сестрёнка"
Ты все еще веришь в любовь, /Фильмами добрыми бредишь/И все ще веришь в любовь/ Веришь.../ Из дома уходишь тайком/ Так же без спроса взрослеешь/ И все еще веришь в любовь/ Веришь...

Läks jälle käest ära. Müstika on see, et ma usun armastusse, sellest ma saan aru. Aga mis sellel seksiga pistmist on? Hiilin salaja kodust välja seksima:D Hmmm...

11. Reisid aastal 2010.
Queen "Killer Queen"
To avoid complications/She never kept the same address/In conversation/She spoke just like a baroness/Met a man from China/Went down to Geisha Minor

Ootab ees põnev ja reisiderohke aasta, loeks mina siit välja. Mis iseenesest hakub minu plaanidega suurepäraselt.

12. Karjäär, firma areng, uued kohustused aastal 2010.
Vennaskond "Uimane ja väsinud"
Arvasid et olin ületöötanud ma/Et ma käisin langetatud päi/Arvasid et täna olen puhanud ma/Arvasid et täna aga ei
Uimane ja väsinud ma tänagi näin/Uimane ja väsinud ma näin näin näin näin
Uimane ja väsinud ma tänagi näin/Uimane ja väsinud ma näin

Ei ole erilist arengut oodata. Tõepoolest, uimane ja väsinud ma olen. Ja vaevalt see niipea üle läheb.

13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2010.
Kukerpillid "Tantsulugu"
Olen mina piiga pilliarmas/kõpsub king ja välgub varvas/ Kallis kleit on enne narmas/ kui on lustang lõppenud.

Wooohooooo!!!!

14. Saladused, aga ka protsessid minu alateadvuses, mida ise ei tunneta, aastal 2010.
The Offspring "Kill the president"
In a world without leaders/Who'd start all the wars?/The world that you're saving/ Will always be yours
Kill the president/Voice the reason/Unify that single line/Stop the man with the power/Of the government/A leader's not the center/Of democracy
In a world without leaders/Who'd make people starve?/The world that we're saving/ Will always be ours
Everyone says/Well maybe I'll make a difference
Thinking they've got plenty of time/But you're squeezed/A little tighter everyday/ Punished before you commit a crime

Ai sa raisk... Relvaluba ei ole mulle ilmselt mõtet anda.

15. Kuhu olen jõudnud aasta 2010 lõpuks.
Pink "Trouble"
I'm trouble/Yeah trouble now/I'm trouble ya'll/I disturb my town
I'm trouble/Yeah trouble now/I'm trouble ya'll/I got trouble in my town

Ning see haakub suurepäraselt minu selle aasta eneseteostusega, mis oli kolmas küsimus.

Lõbus oli praegu. Aga nüüd lähen atendaati ette valmistama.

Elupõline kilplane

Tegelesin just praegu sellega, millega kilplased tavatsesid tegeleda. Ehk siis - ehitasin asja valmis, vaatasin, et pole ikka see asi ja lammutasin maha. Mõttetu.

Tõlkides eelnevat teksti eesti keelde - lugesin paari kiiret ülevaadet lehelt skeptik.ee. Leidsin, et tore, lisasin endale lugemisvarasse.
Siis lugesin natukene veel. Selgus, et nii tore ei ole. Idee on algselt ilmselt hea olnud, aga enamike lugude puhul läheb mõttetuks bla-bla-bla´ks ja mahategemiseks kätte ära. Rääkimata demagoogiast ja muidu mullikeste ajamisest, mis kogu kommentaariumi läbivalt iseloomustab. On mõningaid toredaid kommentaare ka, aga kui ma muudkui ketran edasi ja edasi ja kõik mis tuleb, on jätkuvalt sõnaväänamine, siis ...EI sobi mulle see värk. Kui on midagi öelda, siis nii ütelge. Mõttetu möla võib kirjutamata jätta.
Kokkuvõttes - võtsin lehe lugemisvarast maha ja niipea sinna ilmselt enam ei satu. Umbes 15 minutit, siiski, sai mu blogi uhkeldada 9 asemel 10 lingiga.

Tegelikult on siiski rohkem asju, mida ma igapäevaselt jälgin. Aga need on rohkem erialased ja ma ei ole kunagi näinud mingit sügavat mõtet nende avalikustamisel. Näiteks kasutan ma igapäevaselt pubmed.com andmebaasi- mul on kindlad märksõnad ja nimetused ning olen püüdnud sellealastel artiklitel silma peal hoida. Kõike kahjuks ei jõua, eks ma lasen ka aeg-ajalt üle nurga.

Mõni aeg tagasi tuli mõte, et peaks hakkama blogi ka asjalikel eesmärkidel kasutama. Et kui juhtun mõnda toredat uuringut või vajalikku artiklit lugema, siis võiks seda ju ka teistele tutvustada. Või ka häirivate asjade eest hoiatama. Ma ei tea samas, kas see oleks vajalik või mõttekas. Mulle meeldiks, kui inimesed suudaksid endale vajalike ja oluliste asjadega ennast ise kursis hoida, aga see on ilmselt liigne naiivsus ja optimism.

Inimesed teavad hämmastavalt vähe kõigest sellest, mis on väljaspool nende otsest eriala. Olgu, kõike ei peagi teadma. Samas - mingi ülevaade ja kaine mõistus võiks ju olemas olla.
Näide 1: kui Te kasutate puhastusvahendit, mille tilk lahustab kogu rasva pliidi pealt ja mis võtab seintelt katlakivi maha, siis kas see aine võiks olla Teie nahale kahjulik?

Variant a) Ei
Variant b) Jah
Variant c) Ainult, kui seda kogemata sisse süüa
Variant d) Kust mina tean, ega ma bioloog ei ole

Eelnev jutt tegelikult igapäevaelus EI ole naljakas!!!:D

Sama jutt kehtib kõikvõimalike kemikaalide, mitte ainult puhastusvahendite kohta. Jah, värvide peal ongi hoiatus:"Mitte kasutada kinnises ruumis, peale kasutamist tube 12 tundi tuulutada!" lihtsalt selleks, et Teie elu põnevamaks teha. Sellel hoiatusel ei ole tegelikult mitte mingit praktilist väärtust, see on suurte kompaniide vandenõu, et globaalne soojenemine kiiremini kätte jõuaks. Ja nii edasi....

Suur hulk inimesi, kellele antakse ideed ja vastused valmismõeldud kujul on lollid ja ohtlikud. Ma saan aru, et see on tegelikult ammune tõde, aga mind on see teadmine kuidagi hiljaaegu tabanud. Kuidas inimesed ei saa aru, et kõiki asju meedias ei saa puhta kullana võtta lihtsalt sellepärast et ajakirjanik nii ütles. Või naabrinaine rääkis. Või kunagi kuskil kellegagi oli juttu....

Aga aitab virisemisest. Ma olen leidnud kõikidele oma probleemidele lahenduse. Ma hakkan lihtsalt kasutama blogi inimestele ideede ja vastuste genereerimiseks. Ja siis on kogu see manipuleeritav mass minu käpa all.

Mõistlik, eks. Kui sa ei suuda sellega võidelda, siis kasuta seda!