Aplaus

...kõlab siinkohal koostöögrupile pealkirjaga Cypress Hill.
Nad on suutnud teha loo pealkirjaga Armada latina.
Ma kuulan seda lugu juba mitmendat tundi ja ei suuda lõpetada.
Geniaaaaaaaalne, ma ütlen, GE-NI-AAL-NE.

Räägin mina, kes ma vanasti Cypress Hilli kuulasin ainult siis kui tõesti mitte midagi muud üle ei jäänud.

Ja muide, ülejäänud plaat on ka......geniaaaaaaaalne.

Mälestused

Senitundmata põhjusel tabas mind hetkeline mälestuskild keskkooliajast.
Nimelt - Monastõrskaja izbaa oli üks ILGELT vastik jook.
A millepärast teda ometigi joodud sai? Kas see oli tõesti AINUKE alkohol, mille jaoks vaestel gümnasistidel raha oli. Ilmselt....

Jumal tänatud, et see periood mu elust läbi on.

Ma ei jooks Monastõrskajat ka siis enam, kui peale makstakse.

Noored on ikka lollid, räägib kohalik vanainimene.

Welcome back!

Jah, ma olen tagasi. Mitte blogis. Ma olen tagasi osakonnas. Täna oli esimene tööpäev.

Ma olen juba tükk aega mures olnud, et kuidas nende kliiniliste oskuste ja arusaamistega on, kui ma peaaegu aasta pole ühtegi statsionaari näinud. Ja teate mis? Ma tunnen ennast suurepäraselt. Ma naudin seda, et ma olen kohas, kus mulle meeldib olla, kus on patsiendid, kelle haigusi ma tean ja tunnen, kelle ravi on loogiline ja arusaadav....ja nii edasi. Jah, hematoloogia osakond ON minu koht.

Jah, ma olen rahul.

Ma pole tükk aega tööalaselt ennast nii hästi tundnud kui täna suurvisiidil.

Elu on lill.