Piinlikud küsimused

Käisime Kadiga eile kontserti kuulamas. Peahoones. Laps väsis ära, seega tulime peale esimest poolt koju. Kui riidehoius riidesse panime, tuli meie kõrvale riietuma kolm noort, kaks noormeest, üks neiu. Vast umbes kahekümnesed. Kadi viisaka lapsena ütles loomulikult tere. Siis piidles neid tükk aega silmanurgast ja kui ma talle parasjagu saapaid jalga panin, küsis meie kõrval riietuvalt noormehelt kõva ja selge häälega: "Aga kelle issi sina oled?"

Laste suust pead sa tõde kuulma...

Veel äraminneski jätkus ülejäänud kahel itsitamist, et mida neile rääkimata on jäetud:)

Üllatus

Käisin juuksuris.
Tulemus on....mõnevõrra harjumatu.
Aga loodetavasti positiivne.
Sõbrad linna peal ilmselt ära ei tunne.

Ei, ma ei ole kiilakas!

Pilte ei ole, ega tule. Tulge külla, kui näha tahate.

Maailmast, üldiselt

Tahtsin tegelikult arutleda päevakajaliste teemade üle, aga ei saa.
Pole päevakajaliste teemadega lihtsalt kursis.
Kuna sünnipäevast oli siiani kasutamata üks raamatupoe kinkekaart, siis kasutasin selle eelmine nädal ära, premeerides ennast Robert Jordani "Wheel of Time" sarja 9 ja 11 raamatuga, mis mul veel puudu olid. Ja selle tulemus on loomulikult see, et ma ainult loen ja loen ja loen.
Ma isegi ei looda enam, et minu lemmikkirjanikud kunagi ka eesti keelde jõuavad. Olen vähehaaval hakanud neid originaalkeeles koju ostma, aga raamatud on kahjuks kallid ja häid raamatuid on väga palju.
Jah, kallid sõbrad, nagu paljud teist juba ammu teavad, siis ma loen heameelega erinevat ulmekirjandust. Mul on omad kindlad kirjanikud, kes mulle meeldivad ja kes mitte, samuti on teatud tüüpi ulmet, mida ma isegi lahti võtma ei vaevu. Meeldivateks näideteks on kindlasti R.Jordan, R.Hobb, G.R.R.Martin, P.Rothfuss, M.Bradley, I.Asimov jne. Samas ei kannata ma silmaotsaski Strugatskite loomingut. Loen heameelega Indrek Hargla teoseid, aga Veskimees mulle ei meeldi. Nii see lihtsalt on. Kõiksugused rängalt tehnikale ja kaklusele rõhuvad teosed võite ka maha matta.
Aga mulle on alati meeldinud lugeda sarju.
Ja siiani parimad on:
"Wheel of Time"
"Dune"
"The Dark Tower"
"The Liveship Traders"
"The Mists of Avalon"
Ei ole paremuse järjekorras.
Jah, ma armastan ka Terry Pratchetti loomingut. Ei, mul ei ole kõiki tema raamatuid olemas. Avastasin just, et mingi juhuse tõttu on mul "Huvitav aeg" puudu. Ja tema noortesarju (Johnny sari ja kaevajate sari) mul ka ei ole. Veel.
Ja kui ma kunagi rikkaks hakkan, siis lähen raamatupoodi. Apollo raamatupoes ootab mind 4750.- eest raamatuid, mida ma endale tahaksin. Neid on veel, aga need oleksid kõige tähtsamad.
Raamatulugemine on kallis lõbu. Aga mulle meeldib, kui head raamatud on riiulis olemas, mitte ma ei pea neid raamatukogust laenutama. Ja HÄID raamatuid ma tõesti ka loen korduvalt ja korduvalt ja korduvalt. Lihtsalt kasvõi selleks, et nautida head kirjastiili. Ma arvan, et minu riiulis on raamatuid, mida ma olen lugenud kõvasti üle 10 korra.
Ja nüüd ma lähen edasi lugema.

Vene jahi eripära talveperioodil

Ma olen juba kunagi varasemal eluetapil märganud, et mina olen puuduv evolutsiooniline lüli pruunkaru ja homo sapiensi vahel. Minu organism on kohandunud nimelt talveuneks. Arvestades, et minu esivanemad on juba aastasadu siin masendavas parasvöötmekliimas elanud, tundub see lahendus evolutsiooniliselt täiesti loogiline. Kuidagi oli ju vaja kõik katkud ja näljahädad üle elada. Kui inimene magab, siis ta ei söö ja ei käi küla peal ringi kuskilt mingeid nakkusi endale korjamas. Seagripi mõttes oleks see ka täiesti adekvaatne kaitsemehhanism.
Ja kui ma magada ei saa, siis ma muutun tigedaks ja väsinuks ja ärritunuks, täpselt nagu karud. Minu normaalne unevajadus talveperioodil on vähemalt 12 tundi ööpäevas ja seda on kuradi raske teostada ausaltöelda.